Mike Downey on Iiri päritolu filmiprodutsent ja aktivist, kes asutas 2000. aastal sõltumatu produktsioonifirma Film and Music Entertainment (F&ME), mis tegutseb Dublinis ja Londonis. Praeguseks on ta produtseerinud üle saja mängufilmi.

Oma suhteliselt lühikese produtsendikarjääri kestel on Downey teinud koostööd Peter Greenaway, Agnieszka Hollandi, Julien Temple’i, Paweł Pawlikowski, Călin Peter Netzeri, Andrzej Jakimowski, Juraj Jakubisko, Friðrik Þór Friðrikssoni, Michel Franco ja Stephen Daldry ning paljude teiste Euroopa, Lõuna-Ameerika, Aafrika ja India päritolu filmirežissööridega.

Viimastel aastatel on tal olnud koostööprojekte selliste legendaarsete romaanikirjanikega nagu James Ellroy, Günter Grass ja Thomas Keneally („Schindleri nimekiri“). Ta on töötanud ka koos Colm Tóibíni, „Ida“ stsenaristi Rebecca Lenkiewiczi, meediakontserni VICE Group asutaja ja tegevjuhi Shane Smithiga ning erinevate režissööridega, nagu Volker Schlöndorff, Mohsen Makhmalbaf ja Oliver Hirschbiegel.

Paljud Mike Downey toodetud filmid on kujunenud kassahittideks, samuti on need saanud üle 250 auhinna suurematelt filmifestivalidelt, nende seas Cannes’i, Berliini, Toronto, Sundance’i, San Sebastiáni ja Tokyo festival ning paljud teised.
Downey on juba ligi 20 aastat European Film Academy juhatuse liige. Pärast kuut aastat aseesimehe ametis valiti ta 2020. aastal esimeheks. Tema ametiaja jooksul on akadeemia presidendiks olnud Wim Wenders ja Agnieszka Holland, praegu on sellel ametikohal Juliette Binoche. 2006. aastal valiti Downey Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia (BAFTA) nõukogusse ning 2008. aastal BAFTA filmikomiteesse. 2020. aastal ühines ta uuesti BAFTA nõukoguga. Downey on ka arengumaades sünnitusega seotud suremuse vähendamise eest võitleva rahvusvahelise Valge Lindi ühenduse (White Ribbon Alliance) usaldusisik ning ohtlikes oludes tegutsevaid filmitegijaid toetava rahvusvahelise heategevusliku sihtasutuse International Coalition for Film Makers at Risk kaasasutaja ja juhatuse liige.
Ta on osalenud rohkem kui 20 rahvusvahelise filmifestivali žüriis üle kogu maailma, sealhulgas Sarajevo filmifestival, Rio de Janeiro, Cottbusi ja Varssavi rahvusvahelised filmifestivalid, Istanbuli filmifestival, Montreali rahvusvaheline filmifestival, Motovuni filmifestival, Sofia, Transilvaania ja Krakowi rahvusvahelised filmifestivalid ning Zagrebi rahvusvaheline filmifestival, kus 2009. aastal toimus retrospektiiv, mis tutvustas tema tööd F&ME-s.

2014. aastal nimetati Downey Fort Lauderdale’i rahvusvahelisel filmifestivalil kümnendi parimaks produtsendiks. Varem olid sama aunimetuse saanud Ed Pressman ja Robert Evans. 2015. aastal tunnustati tema produtsenditööd eraldi veel ka Praha filmifestivalil. Lisaks sai ta 2021. aastal Prahas Kristiani elutöö auhinna ja 2023. aastal Reykjavikis Islandi filmitööstuse elutöö auhinna oma panuse eest rahvusvahelisse kinokunsti.

Mike Downey alma mater Warwicki Ülikool omistas talle 2020. aastal kirjanduse audoktori kraadi (D.Litt.) elutöö ja panuse eest Euroopa teatri- ja kinokunsti valdkonnas. Koos European Film Academy juhatusega toetab ta haridusorganisatsiooni Filmclub loomist, mille eesmärk on viia kvaliteetne kino Euroopa koolidesse.

2022. aasta alguses kutsuti Downey ühingu Royal Society of Arts liikmeks, samuti kuulub ta Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemiasse (AMPAS). 2017. aastal võitis ta UNESCO egiidi all välja antud Aasia-Vaikse ookeani filmiakadeemia kultuurilise mitmekesisuse auhinna Gruusia filmi „Dede“ eest ning temast sai akadeemia liige.

Downey värskeimate tööde hulgas on Cannes’i rahvusvahelise filmifestivali programmi „Un Certain Regard“ avafilm, Islandi režissööri Runar Runarssoni „When the Light Breaks“.  Albaania film „Seltsimees Zylo tõus ja langus“, mille kaasstsenarist oli Downey, avas Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali Agnieszka Hollandi „The Green Border“ võitis Veneetsias mitu auhinda, sealhulgas žürii eriauhinna. Hetkel on tal töös Hollandi järgmine film, „Franz“, mis räägib Kafka eluloost ja mille viimased võtted toimuvad praegu Prahas ja Berliinis. Filmide hulka, mille valmimisel Downey on osalenud ja mis on praegu jõudmas levietappi, kuuluvad veel „La Suprema“ (Colombia), Călin Peter Netzeri „Familiar“ (Rumeenia), „Hotel Pula“ (Horvaatia), „Hidden People“ (Sloveenia), „The Song of the Goats“ (Poola) ja „I am Somebody“ (Madalmaad). Tootmisetapis on Rajko Grlići „It All Ends Here“ (Horvaatia), „LO-FI“ (Türgi), „Gorki Resort“ (Poola), „The Sun, The Moon and the Eleven Stars“ (Türgi) ning „Lady D“ (Albaania), milles ta osaleb ka kaasstsenaristina. Praegu kirjutab Downey koostöös režissöör Fatmir Koçiga stsenaariumi Haki Stërmilli romaanil põhinevale filmile „If I Were a Boy“. Samal ajal viimistleb ta oma uusimat romaani „Istria Black“, mis peaks ilmuma Ühendkuningriigis ja Iirimaal tänavu oktoobris.

Downey toodetud on Oleg Sentsovi film „Real“, mis valmib 2024. aasta suvel ja linastub olulisel A-festivalil. Samuti näidatakse A-kategooria festivalil Runarssoni uut filmi „O“, mille juhtiv produtsent on Downey. Koostöös kunstnik Albert Oehleni ja Oscarile kandideerinud režissööri Oliver Hirschbiegeliga on Downey’l valmimas kolmiku varasema kunstifilmi „Painter“ järg „GEEL“ (kollane). Zagrebis on käimas Antonio Nuici filmi „Looping“ võtted ja eeltootmises on dokumentaalfilm Rio de Janeiro eeslinnas Complexo do Alemãos tegutsevast kogukonna balletikoolist Projeto Vidançar. 2025. aastal peaksid algama Srdjan Dragojevici filmi „International Women’s Day“ võtted.

Kirjastus Mpress Media/Calm Productions avaldas eelmisel aastal Ühendkuningriigis ja Iirimaal Michael Downey esikromaani „Istria Gold“. Mullu oktoobris ilmus raamat Bulgaarias ja tänavu märtsis Indias. Septembris avaldatakse teos Horvaatias, peatselt on oodata ka väljaandeid Makedoonias, Ukrainas, Serbias, Tšehhi Vabariigis ja Türgis. „Istria Gold“ on triloogia „Three Colours Istria“ esimene osa. Teine osa, „Istria Black“, ilmub detsembris. Plaanis on veel kolmas osa, „Istria Blue“. Eelmise aasta juunikuu veetis Downey Ingmar Bergmani sihtasutuse ja keskuse loomeresidentuuris kirjaniku kunagises kodus, Läänemeres Ojamaa külje all asuval Fårö saarel. Tänavu viibib ta programmi Lotus toel Chiang Mai kunstiresidentuuris Tais.

Downey jagab oma aega Istria, Dublini ja oma parajasti töös oleva filmi võttekoha vahel.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Tootmisfirma Palomar produtsent ja European Film Academy liige Margherita Chiti on filmilevis töötanud üle 20 aasta. Ta on olnud Mikado Filmi ostujuht, Nanni Moretti firma Sacher Distribuzione levijuht ning leviettevõtte Teodora Film üld-, ostu- ja müügijuht.

Samal ajal töötas ta produktsiooniassistendina Luigi Musini ja Roberto Cicutto filmitootmisfirmades On My Own ja Cinemaundici, samuti ettevõtte Warner Bros. kohalikus tootmisüksuses.

Margherita Chiti liitus Palomar Produzioniga 2021. aastal rahvusvaheliste kino- ja teleproduktsioonide juhataja ametis.

Üle kümne aasta on ta töötanud produktsiooni, levi ja turulepääsu rahastamiskavade eksperdina ELi programmis „Loov Euroopa“. Chiti kaasasutas 2018. aasta aprillis organisatsiooni Women in Film, TV & Media Italia ning on olnud ka selle asepresident ja juhatuse liige.

Tagasi žüriiliikmete lehele

José Luis Cienfuegos on Hispaanias Valladolidis toimuva rahvusvahelise filmifestivali Seminci peakorraldaja. Tegemist on maailma ühe vanima filmifestivaliga, mis keskendub eelkõige autorifilmidele. Cienfuegos on varem olnud nii Sevilla Euroopa filmifestivali juht (2012–2023) kui ka Gijóni filmifestivali peakorraldaja (1995–2011). Aastatel 2021–2023 kuulus ta Euroopa Filmiakadeemia täispikkade mängufilmide eksperdikomisjoni, 2011.–2019. aastal oli ta filmiauhinna LUX žürii liige. Cienfuegos on Hispaania Filmiakadeemia ja San Fernando Kuningliku Kunstiakadeemia liige. Aastatel 2013–2017 kuulus ta sihtasutuse Prince of Asturias Foundation kunstiauhinna žüriisse. Ühtlasi on ta olnud arvukate filmifestivalide žüriis, nende seas Rotterdami, Karlovy Vary, San Sebastiáni, BAFICI, Santiago de Chile, Documenta Madridi ja Las Palmase filmifestivalil.

Praegu töötab José Luis Cienfuegos ka õppejõuna mitmes ülikoolis ja filmikoolis ning nõustajana eri kultuuriasutustes. Ta on korraldanud näitusi ja kontserte ning kirjutanud arvukalt filmikunsti teemalisi artikleid.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Marta Fernandes on alates 2008. aasta augustist Midas Filmes’i levi- ja ostujuht, samuti on ta programmimeeskonna liige ning vastutab Midas II Cinemas poolt 2014. aastal renoveeritud ja uuesti avatud kino Cinema Ideal pressi- ja sotsiaalmeediakajastuse eest.

Filmide levitamisega on Fernandes tegelenud üle 20 aasta. Ta alustas ettevõttes Atalanta/Medeia Filmes, kus vastutas enam kui 200 filmi kinolevi kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia eest ning Medeia kinode programmide, debattide ja festivalide kavandamise eest. Samuti oli ta filmifestivali IndieLisboa vastutav produtsent. Enne filmiärisse siirdumist töötas Marta Fernandes ajakirjanikuna ja kuulus kommunikatsiooni vaatluskeskuse Obercom uurimisrühma, kus oli mitme Euroopat käsitleva aruande autor ja kaasautor. Ta on lõpetanud Lissaboni Uue Ülikooli meediateaduse erialal ja omandanud filmikunsti magistrikraadi. Tema kraadiõpingud hõlmasid kultuurijuhtimist ning kujunevaid diskursusi ja kultuure kriitikast kunstini.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Pärast vene keele õpinguid Pariisis asuvas riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis (INALCO) ja kultuuripoliitika magistrikraadi omandamist Pariisi 8. Ülikooli Euroopa uuringute instituudis vastutas Priscilla Gessati kinovõrgustiku Europa Cinemas Euroopa programmi uuringute ja ülevaatamise eest, hiljem aga töötas Pariisi linnale kuuluvas kinokeskuses Forum des Images. Ta on osalenud ka Ühendkuningriigi Prantsuse Instituudi kino Ciné Lumière programmi koostamisel ja viienda telesarjade festivali Totally Serialized korraldamisel. Priscilla Gessati on väga pühendunud programmitööle ning väärtfilmikino ja mitmekesisuse kaitsmisele. Ta koordineeris Potemkine Filmsi levi- ja avaldamistegevust ning võttis seejärel üle Champs Élyseés’l asuva ajaloolise kino Le Balzac juhtimise. Koos Joël Chaproniga kirjutas ta algselt Venemaa turule mõeldud raamatud „Principles and Mechanisms of Financing French Cinema“ ja „Regulation and Practices of Cinematographic Exploitation“. Hiljuti alustas Gessati tööd uuel ametikohal Pariisis L’Entrepôt’s – tavatus keskuses, kus on ühendatud kino, kontserdisaal, kunstigalerii, restoran ja baar.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Eamon Hughes lõpetas 2020. aastal filmikooli National Film School of Ireland ja tema lõputööfilm kuulus üliõpilaste BAFTA auhinna kandidaatide nimekirja. 2021. aastal asus ta tööle Iirimaal Dublinis asuva mängufilmide tootmisettevõtte Samson Films tootmisjuhina. Hiljutised filmid, mille tootmisel ta on osalenud, on 2022. aastal Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil esilinastunud „My Sailor, My Love“, 2022. aastal Veneetsia bienaalil esilinastunud „The Ghost of Richard Harris“ ning „Baltimore“, mida näidati esmakordselt 2023. aastal festivalil Telluride ja Londoni filmifestivalil. Hetkel tegeleb Eamon Hughes ettevõttes tootmises olevate filmidega ning toodab ja juhib sealsamas ka mitut oma projekti.

2023. aastal valiti ta projekti „27 korda kino“ Iirimaa saadikuks ning on sellest ajast peale aktiivselt osalenud Luxi publikuauhinna tutvustamisel.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Denis Ivanov on European Film Academy juhatuse liige, Odessa rahvusvahelise filmifestivali, festivali Children Kinofest ja Kiievi kriitikute nädala kaasasutaja, filmiettevõtte Arthouse Traffic juhataja, levitaja ja produtsent.

Produtsendina on Denis Ivanov teinud kaheksa mängu- ja rohkem kui 40 lühifilmi. Tema film „The Tribe“, mille režissöör on Mõroslav Slabošpõtskõi, võitis 2014. aastal Cannes’is kriitikute nädala Grand Prix’ ja seda levitati enam kui 40 riigis. Sjargei Laznitsa „Donbas“ võitis 2018. aastal Cannes’is programmi „Un Certain Regard“ parima režissööri auhinna. Denis Ivanovi hiljutised tööd, režissöör Oleh Sentsovi „Rhino“ (2021) ja Peter Kerekesi „107 Mothers“, esilinastusid Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali põhiprogrammis.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Axelle Jean on lõpetanud Pariisi Sorbonne’i ülikooli ajaloo, geograafia ja kultuuridevahelise suhtluse ning islandi ja ungari keele alal. Ta on omandanud ulatuslikke kogemusi festivalidel ja filmiturgudel (Cannes Docs – Marché du Film, Cinéma du réel, Festival de Cabourg, FIPADOC) ja filmimüügiettevõtetes (The Party, Picture Tree International). Tema peamine huvivaldkond on dokumentaalfilmid ning ta on tegutsenud alates 2022. aastast Reykjaviki rahvusvahelise filmifestivali ja alates 2024. aastast Veneetsia Giornate degli Autori hindajana. 2023. aastal valiti Axelle Jean projekti „27 korda kino“ Prantsusmaa esindajaks ning on sellest ajast saadik aktiivselt osalenud Luxi publikuauhinna tutvustamisel. Hiljuti liitus ta dokumentaalfilmide müügiettevõttega Cinephil.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Ondřej Kamenický on rahvusvahelise inimõiguste teemalise dokumentaalfilmide festivali „One World“ peakorraldaja.

Festivali „One World“ peetakse maailma suurimaks inimõiguste teemaliste dokumentaalfilmide festivaliks. See toimub Prahas ja peale selle veel rohkem kui 50 Tšehhi linnas. Festivalil näidatakse filme inimõiguste, ühiskonna, poliitika, keskkonna- ja meediateemadel. Lisaks korraldatakse küsimuste ja vastuste voore, paneelarutelusid, virtuaalreaalsusüritusi, sotsiaalprojekte, koolidele mõeldud linastusi ja koostööplatvormi East Doc üritusi filmitööstusele. One World levitab dokumentaalfilme, aitab kaasa uutele festivalidele (nt Nicaraguas, Costa Ricas, Hongkongis), pöörab suurt tähelepanu puuetega inimestele ja korraldab samanimelist festivali ka Brüsselis.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Rootsist Stockholmist pärit Ibtisam Omer on loominguline turundusjuht ja koolitaja, kel on üle 14 aasta rahvusvahelist töökogemust juhtivates tehnoloogia-, moe- ja meelelahutusettevõtetes. Ibtisam Omer on varem töötanud Adidases, Google’is ja Netflixis. Ta on olnud ärikooli Creative Business School Hyper Island valdkonnajuht ja lektor ning kuulunud muusikaplatvormi Boiler Room juhatusse.

Praegu on Ibtisam Omer voogedastusplatvormi MUBI ülemaailmse turunduse asepresident ning elab ja töötab peamiselt Berliinis.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Katarzyna Orysiak-Marrison on teinud Gutek Filmiga koostööd alates 2013. aastast. Ta kavandab ja jälgib kogu filmide kinolevisse jõudmise protsessi, alates eelarve koostamisest ja täitmisest kuni iga filmi levitamise, turundamise ja suhtekorralduse üldstrateegiateni. Ta on vastutanud enam kui saja eduka filmikampaania eest, nende seas Bong Joon-ho „Parasite“, Lars von Trieri „The House That Jack Built“, Céline Sciamma „Portrait of a Lady on Fire“, Maren Ade „Toni Erdmann“, Ryusuke Hamaguchi „Drive My Car“, Pedro Almodóvari „Parallel Mothers“, Mike Millsi „C’mon C’mon“ ja Ruben Östlundi „Triangle of Sadness“. Katarzyna Orysiak-Marrison on sündinud 1982. aastal ja filmitööstuses töötanud juba 17 aastat. Praegu on ta spetsialiseerunud turundusele ja levitamisele. Ta alustas oma karjääri Varssavi filmifestivalil külalisteteenistuse juhina, hiljem keskendus kinolevile Varssavis asuvas Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika filmidele spetsialiseerunud levifirmas Mañana. Ta on arvukate auhinnatud filmide turundusstrateegia juht ning tegelnud ka programmide koostamise ja mitmesuguste eriürituste korraldamisega, nagu Hispaania filmide nädal, filmifestival Ale Kino ja Ladina-Ameerika filmifestival. 2022. aastal asutas Katarzyna Orysiak-Marrison Gutek Filmi jaoks uue festivali Konfrontacje Filmowe. Festivalil (esi)linastusid vaid hooaja kõige huvitavamad filmid. Neid näidati 24 väärtfilmikinos 18 Poola linnas. Katarzyna Orysiak-Marrisonil on väärtfilmidesse usku ja ta on viimastel aastatel otsinud selliste filmide reklaamimiseks uusi viise. Selleks kombineerib ta tavapäraseid meetodeid – koostööd kaubamärkide, asutuste ja üksikisikutega ning eriürituste korraldamist – kaasaegse, analüütilise ja andmepõhise käsitusega.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Claudia Tronnier õppis Saksamaal Marburgis võrdlevat religioonilugu, uut Saksa kirjandust, indoloogiat ja meediateadust. 1980. aastatel kirjutas ta filmiteemalisi artikleid mitmesugustele meediaväljaannetele ning 1990. aastal alustas Mainzis vabakutselisena koostööd Saksa avalik-õigusliku telekanaliga ZDF. Seal liitus ta noori filmi- ja teletegijaid esile tõstva sarja „Das kleine Fernsehspiel“ toimetusega, kus vastutas tootmisse võetavate mängu- ja dokumentaalfilmide ning eksperimentaalsete formaatide väljavalimise eest. 2008. aastal nimetati Claudia Tronnier sarja „Das kleine Fernsehspiel“ toimetuse juhiks. ZDFis töötades tellis ta palju kohalikke ja rahvusvahelisi koostööfilme, sealhulgas hulk filme türgi-saksa ja ka muud päritolu filmitegijatelt. Ta asutas naisfilmitegijate toetusprogrammi ning on naisrežissööride auhinna SI STAR kaasasutaja. Alates 1. jaanuarist 2021 on Claudia Tronnier Arte G.E.I.E. filmi-, tele- ja sarjaosakonna juhataja. Ta on ka telekanali programmikonverentsi liige ning koordineerib ja koostab Arte ja Arte TV lavastuslike saadete kava.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Amitabh Vardhanil on mitmekülgne ametialane taust ja kogemusi mitmest riigist, nagu India, Ameerika Ühendriigid, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia, Ühendkuningriik ja Makedoonia. Ta on saavutanud häid tulemusi ettevõtluse edendamisel innovatsiooni, laienemise ja uute partnerluste abil näiteks meelelahutuse, tarbekaupade, teenuste, majutus- ja kinnisvaravaldkonnas. Ta on ettevõtete eesmärkide saavutamiseks moodustanud ja juhtinud suuri erialaüleseid meeskondi, loonud eri sidusrühmadega vastastikku kasulikke strateegilisi liite ning koostanud tulemuslikke turundusstrateegiaid, mis on parandanud kaubamärkide nähtavust ja kasvu. Alates 2010. aastast on Amitabh Vardhan Cine Grand DV direktor ja tegevjuht. Enne seda, alates 2003. aastast, oli ta India suurima kinoketi PVR Cinemas tegevjuht.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Maria Silvia Gatta asus 2003. aastal tööle Euroopa Komisjoni programmi MEDIA juures. Tema ülesanne oli hinnata programmi MEDIA+ ja selle levitoetust.

Pärast välismaal veedetud perioodi on ta alates 2019. aastast jälginud programmi „Creative MEDIA 2021–2027“ elluviimist ja töötab Euroopa filmipärandipoliitika valdkonnas.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Fatima Djoumer asus 1993. aastal tööle kinovõrgustiku Europa Cinemas rahvusvaheliste suhete ja ürituste juhina. Selles ametis on ta korraldanud võrgustikukonverentse, publikusuhete arendamise programme ja innovatsioonilaboreid. Ta on arendanud ka märgist Europa Cinemas. Europa Cinemas on kinode võrgustik, mis toetab Euroopa filmide levitamist väljaspool nende päritoluriiki ja tegeleb publikusuhete arendamisega, keskendudes noorte huvi äratamisele Euroopa filmide vastu.

Võrgustikku Europa Cinemas kuulub 1216 kino, millel on kokku 3131 saali 43 riigi 738 linnas.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Nuno Pimentel on pärit Portugalist, kus ta lõpetas kunstikooli filmiosakonna. Seejärel suundus ta Antwerpeni, kus asus tööle filmitootmisettevõtte arendusosakonnas. Ühendkuningriigis õppis Nuno Pimentel Londoni Ülikoolis Royal Holloways stsenaristikat. 2016. aastal liitus ta Portugali leviettevõttega Alambique, et koordineerida ettevõttesisest turule laskmise märgist Cinema Bold, mis keskendus mittetraditsiooniliste filmide alternatiivsetele levitamisstrateegiatele. 2019. aastal osales ta Locarno filmiakadeemias (Locarno Industry Academy) ja kutsuti 2021. aastal sinna tagasi, seekord noortele filmispetsialistidele mõeldud programmi U30 raames.
Praegu elab Nuno Pimentel Berliinis, kuhu kolis 2020. aastal, et liituda filmiakadeemia DFFB programmiga Next WAave, mis keskendub tuleviku kinole ja rahvusvaheliste filmiturgude arengule. Programmi raames töötas ta MUBI tootmiskomisjoni asepresidendi Bobby Alleni mentorlusel välja alternatiivse üleeuroopalise levitamismärgise Félicette Films, mille eesmärk on avaldada hoolikalt kureeritud valik kunstiliselt rikkalikke, julgeid ja žanripiire ületavaid teoseid, mis väärivad tähelepanu.
2021. aastal tutvustas Nuno Pimentel oma projekti edukalt Berlinale ja Cannes’i filmifestivalil.

Nuno Pimenteli varasemate ja praeguste projektide hulgas on koostööd Berliini Wolf Kino ja Kölni Rapid Eye Movies’iga. Väikestviisi tegeleb ta ka kirjutamise ja eksperimentaalfilmiga.

Pimentel räägib portugali, inglise, hispaania ja algtasemel prantsuse keelt. Peagi saab temaga suhelda ka saksa keeles (vähemalt nii ta loodab).

Tagasi žüriiliikmete lehele